Kiirlugemisoskus koolist kaasa

Lugemiskiiruse arendamise kaudu on võimalik arendada ka teisi selle juurde kuuluvaid oskusi, nt mälu, keskendumisvõimet, loogikat, rahulolu, motivatsiooni ning üleüldist uutest faktiteadmistest saadavat enesekindlustunnet. Märgatavalt väiksemaks muutub lugemisele kulutatav aeg, st sama ajaga saab lihtsalt rohkem lugeda.

Kui tavaline inimene loeb minutis 200-230 sõna, siis kiirlugemisoskuse omandanu suudab minutis lugeda 700-1000 sõna, sama ajaga kolm kuni neli korda rohkem. Märkimisväärne on ka tekstist arusaamise paranemine. Samuti väheneb teksti nn tagasiloetavus, mis teeb lugemise nauditavamaks. Kuigi enamikku õpitavat on võimalik omandada terve eluea jooksul, õpivad nooremad inimesed kiiremini ning kohanevad muudatustega paremini.

Kiirlugemise võiks eraldi ainena sisse viia põhikoolide õppeprogrammi. Kiirlugemine annab eelise õpitu  intensiivsemaks omandamiseks ning teadmiste paremaks kinnistamiseks. Peamine on aga mitmekordne ajaline eelis. Juba praegu maailmas kiitust pälvinud Eesti haridussüsteem saaks kiirlugevate õpilaste näol veelgi suurema eelise, kuna tekstide läbitöötlemisvõime paraneb ning selle kaudu suureneb teadmiste hulk. Samuti oleksid õpilased ise enesekindlamad, teadlikumad ning rahulolevamad, kuna nende mõtlemisvõime on parem ning nad suudavad  kaasa rääkida enamatel teemadel.

Me võime õpetada lapsi nii programmeerima kui ka anda neile tugevat finantsharidust, kuid  teadmiste aluseks on ikkagi oskus lugeda. Suutlikumad on need, kes suudavad tarkust kiiremini omandada ning õpitut ka rakendada. 

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.